Miks on suvel vahel raskem uinuda?

Kas oled märganud, et suvel venivad õhtud kuidagi iseenesest pikemaks? Kell võib olla juba kümme, aga väljas on endiselt valge ning und justkui ei tule, kuigi keha on päevast väsinud. See pole sugugi ainult harjumuse küsimus – sellel on väga loomulik põhjus.

Meie kehas töötab ööpäevaringne sisemine kell ehk tsirkadiaanrütm. See juhib palju enamat kui ainult und – sellest sõltuvad ka meie energiataset, hormoonide töö, ainevahetus, immuunsus ja meeleolu. Kõige olulisem märguanne sellele sisemisele kellale on valgus.

Eesti suvi on selles mõttes üsna eriline. Pikad valged õhtud on küll üks meie kaunimaid aastaaegu, kuid samal ajal võivad need sisemist kella veidi segadusse ajada. Kui valgust jätkub hiliste õhtutundideni võib ka uinumine tulla tavapärasest hiljem.

Õnneks saab oma sisemist kella üsna lihtsate harjumustega toetada. Hommikune päevavalgus aitab ööpäevarütmi paika seada. Õhtul tasub võimalusel vähendada eredat valgust ja ekraanide kasutamist, et anda kehale võimalus loomulikult rahuneda. Ka väikesed õhtused rituaalid – jalutuskäik, paar peatükki raamatust või tass taimeteed – annavad organismile märku, et päev hakkab lõppema.

Teadusuuringud näitavad, et mida stabiilsem on meie ööpäevarütm, seda paremini taastub keha, seda tugevam on immuunsus ning seda tasakaalukam püsib ka meie meeleolu. Hea uni ei alga seega voodisse minnes – see kujuneb välja kogu päeva jooksul.

Võib-olla ongi see üks ilusamaid mõtteid suve kohta: loodus liigub oma rütmis ja meie liigume koos sellega. Kui õpime oma keha signaale märkama ja neid õrnalt toetama, võivad pikad suveõhtud anda meile rohkem energiat, rõõmu ja tasakaalu, mitte vähem.

Nii et järgmine kord, kui avastad end kell kümme õhtul veel päikesevalguses jalutamas, tea, et su keha lihtsalt kuulab loodust. Ja vahel piisab vaid mõnest väikesest harjumusest, et sisemine kell leiaks taas oma loomuliku rütmi.