Miks on suvel vahel raskem uinuda?

Kas oled märganud, et suvel venivad õhtud kuidagi iseenesest pikemaks? Kell võib olla juba kaksteist, aga väljas on endiselt valge ning und ei tule. See pole sugugi ainult harjumuse küsimus – sellel on väga loomulik põhjus.

Meie kehas töötab ööpäevaringne sisemine kell ehk tsirka-diaan-rütm. See juhib palju enamat kui ainult und – sellest sõltub ka meie energiatase, hormoonide töö, ainevahetus, immuunsus ja meeleolu. Kõige olulisem märguanne sellele sisemisele kellale on valgus.

Eesti suvi on üks meie kaunimaid aastaaegu, ja meie kliendiküsitluse põhjal ka klientide lemmikaastaeg. Kui valgust jätkub hiliste õhtutundideni võib ka uinumine tulla tavapärasest hiljem. See näitab kui väga me oleme oma keskkonnaga ühenduses.

Õnneks saab oma unerütmi üsna lihtsate harjumustega suunata. Kuna hommikune päevavalgus annab kehale märku, et on aeg ärgata, siis õhtul tasub võimalusel vähendada valgust ja ekraanide kasutamist. Pimedus annab kehale märku, et on aeg rahuneda. Ka väikesed õhtused rituaalid – jalutuskäik, soe dušš, paar peatükki igavast raamatust, või tass kanepiteed – annavad organismile märku, et päev hakkab lõppema.

Teadusuuringud näitavad, et mida stabiilsem on meie ööpäevarütm, seda paremini taastub keha, seda tugevam on immuunsus ning seda tasakaalukam püsib ka meie meeleolu. Hea uni ei alga seega voodisse minnes – see kujuneb välja kogu päeva jooksul.

Võib-olla ongi see üks ilusamaid mõtteid suve kohta: loodus liigub oma rütmis ja meie liigume koos sellega, aga argielu kipub olema staatiline. Õnneks saame oma unerütmi suunata. Kui õpime oma keha signaale märkama ja neid õrnalt toetama, võivad pikad suveõhtud anda meile rohkem energiat, rõõmu ja tasakaalu.

Nii et järgmine kord, kui avastad end kell kaksteist õhtul veel päikesevalguses jalutamas, tea, et su keha lihtsalt kuulab loodust. Ja vahel piisab vaid mõnest väikesest harjumusest, et sisemine kell leiaks taas oma loomuliku rütmi.