Hea uudis: meie keha ja aju on palju võimekamad, kui veel mõni aastakümme tagasi arvati.
Teadus areneb iga päev ning vahel tasub korraks peatuda ja märgata, kui palju häid uudiseid see meile tegelikult toob. Veel mõnikümmend aastat tagasi usuti näiteks, et aju areng peatub täiskasvanueas ning vananedes jääb üle vaid paratamatu allakäik. Täna teame, et see ei vasta tõele.
Üha enam uuringuid kinnitab, et meie keha, aju ja närvisüsteem on märksa paindlikumad ning suudavad taastuda, õppida ja kohaneda kogu elu jooksul.
Siin on kümme põhjust, miks teadlased ise on viimastel aastatel üha optimistlikumaks muutunud.
1. Aju on palju plastilisem, kui kunagi arvati
Kunagi usuti, et täiskasvanud aju enam oluliselt ei muutu. Täna räägitakse neuroplastilisusest – aju võimest luua uusi ühendusi kogu elu vältel.
See tähendab, et õppimine, harjutamine ja uued kogemused kujundavad aju ka 50-, 60- või 80-aastaselt. Iga uus oskus, hobi või harjumus annab ajule võimaluse areneda.
2. Uusi oskusi saab õppida igas vanuses
Vanus ei tähenda, et õppimine lõpeb.
Olgu selleks uus keel, pillimäng, arvutioskused või tantsusammud – uuringud näitavad, et ka eakamad inimesed õpivad edukalt. Mõnikord võib see võtta veidi rohkem aega, kuid aju suudab kohaneda ka kõrges eas.
Kõige tähtsam pole vanus, vaid järjepidevus.
3. Uni teeb ajuga palju enamat kui lihtsalt puhkab
Une ajal ei lülitu aju välja – vastupidi.
Just sügava une ajal töötavad mäluprotsessid, korrastuvad päeva jooksul kogunenud kogemused ning aju “puhastussüsteem” aitab eemaldada ainevahetuse jääkprodukte. Hea uni toetab keskendumist, meeleolu, immuunsust ja vaimset vastupidavust rohkem, kui veel paarkümmend aastat tagasi arvati.
4. Jalutamine teeb loovamaks
Kui mõni probleem tundub lahendamatu, tasub lihtsalt õue minna.
Mitmed uuringud on leidnud, et kõndimine suurendab loovat mõtlemist ning aitab leida uusi ideid. Eriti hästi mõjub rahulik jalutuskäik looduses, kus aju saab korraks eemalduda pidevast infovoost.
5. Naermine on päriselt kasulik
Naer ei tee ainult tuju paremaks.
Naermise ajal väheneb stressihormoon kortisooli tase, suureneb heaoluga seotud endorfiinide tootmine ning keha lõdvestub. Pole juhus, et pärast südamest naermist tunneme end sageli palju kergemalt.
6. Head suhted toetavad tervist ja pikaealisust
Üks kõige tuntumaid pikaajalisi uuringuid maailma ajaloos on näidanud, et õnnelikku ja tervet elu ennustab kõige paremini mitte raha ega kuulsus, vaid head suhted teiste inimestega.
Lähedased inimesed aitavad vähendada stressi, toetavad vaimset tervist ning võivad isegi pikendada eluiga.
7. Loodus rahustab närvisüsteemi mõõdetavalt
Looduses viibimine ei ole ainult meeldiv tunne.
Teadlased on leidnud, et isegi lühike jalutuskäik roheluses võib vähendada stressi, langetada vererõhku ning aidata närvisüsteemil rahuneda. Loodus aitab taastuda pidevast infomürast ja kiirustamisest.
8. Regulaarne liikumine toetab aju sama palju kui lihaseid
Keha liikudes saab kasu ka aju.
Füüsiline aktiivsus parandab aju verevarustust, toetab uute närviühenduste teket ning aitab säilitada mälu ja tähelepanu. Isegi mõõdukas igapäevane liikumine võib vähendada vananemisega seotud vaimse võimekuse langust.
9. Endokannabinoidsüsteemist teatakse iga aastaga rohkem
Üks põnevamaid uurimisvaldkondi viimastel aastatel on endokannabinoidsüsteem – organismi loomulik regulatsioonisüsteem, mis aitab hoida tasakaalus näiteks und, meeleolu, stressireaktsioone, valu tajumist ja immuunvastust.
Kuigi teadusuuringud jätkuvad ning paljudele küsimustele otsitakse alles vastuseid, mõistetakse selle süsteemi tähtsust inimese heaolus üha paremini. Just seetõttu kasvab huvi ka selle vastu, kuidas toetada organismi loomulikku tasakaalu tervislike eluviiside ja teaduspõhiste lahendustega.
10. Kunagi pole liiga hilja oma harjumusi muuta
See on ehk kõige rõõmustavam teadmine. Isegi väikesed muutused – parem uni, rohkem liikumist, tasakaalustatum toitumine, vähem stressi ja rohkem aega iseendale – võivad hakata tervist toetama igas vanuses.
Teadus kinnitab järjest selgemalt, et meie keha reageerib positiivsetele muutustele üllatavalt kiiresti. Mõnikord piisab ühest väikesest sammust, et käivitada suurem muutus.
Väike meeldetuletus
Kui teadusel on täna üks ühine sõnum, siis see on järgmine: meie tervist ei mõjuta tavaliselt üksainus imevahend, vaid paljude väikeste harjumuste koosmõju.
Hea uni, regulaarne liikumine, mitmekesine toitumine, looduses viibimine, lähedased suhted ja teadlik puhkus aitavad kõik toetada organismi loomulikku tasakaalu. Üha enam uuritakse ka endokannabinoidsüsteemi – keha olulist regulatsioonisüsteemi, mis osaleb muu hulgas une, stressireaktsioonide, meeleolu ja üldise tasakaalu hoidmisel. Just seetõttu on paljud inimesed lisanud oma igapäevastesse heaolurutiinidesse ka kvaliteetse CBD-õli.