Räägime ärevusest ja CBD-st

Mis on ärevus?

Kõik inimesed kogevad oma elus ärevust. On täiesti normaalne tunda hirmu või närveerida enne mõnda olulist sündmust, näiteks enne eksamit või kartes ebameeldivat uudist. Lühiajaline ärevus on normaalne keha kaitsereaktsioon. Peale ebakindlat kogemust või millegi võõra kogemist järgneb rahunemine ja vaimne puhkus. Normaalsest ärevusest saab ärevushäire juhul, kui ärevus on tugev, kestab pikka aega ja piirab inimese vaimset ja sotsiaalset tegevusvõimet. Ärevushäire on sündroom, kus pikaajalise ja tugeva ärevustundega kaasnevad ka teised sümptomid. Näiteks erutusseisundile omased tunnused ja/või vältiv käitumine, millega ärevushäire all kannatav inimene püüab ärevust tekitavaid situatsioone vältida.

Ärevushäire võib esineda mitmes erinevas vormis, millega kaasnevad ka erinevad sümptomid. Iga inimene, sõltuvalt oma eripärast ning häire iseloomust ja tugevusest, võib kogeda erineval arvul ning erineva tugevusega kaebuseid. Ärevushäirete sümptomid jagunevad kaheks: psüühilised sümptomid ja somaatilised ehk kehalised sümptomid.

Psüühilised sümptomid:

  • rahutus, võimetus lõõgastuda
  • pingetunne
  • kergesti ehmumine, ka tühistel põhjustel
  • muretsemise, ärevusest tingitud keskendumisraskused
  • tunne, justkui pea läheb mõtetest tühjaks
  • kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
  • hirm kaotada enese üle kontroll, hulluks minemise tunne
  • surmahirm
  • tunne, et välised objektid on ebareaalsed
  • eemalolekutunne – tunne, justkui sa ei oleks reaalselt siin

Somaatilised sümptomid:

  • südame kloppimine
  • higistamine
  • värisemine, vappumine
  • suukuivus
  • hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne)
  • valud või ebamugavustunne rindkeres
  • iiveldustunne või ebamugavustunne kõhus
  • lihaspinge ja lihaspingega seonduvad valud
  • kuuma- ja külmahood
  • tuimustunne või surinad
  • pearinglus, ebakindlustunne
  • tükitunne kurgus, neelamisraskused
  • uinumisraskused

Ärevushäire puhul eristatakse 6 erinevat sündroomi:

  • Üldistunud ehk generaliseerunud ärevushäire
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire
  • Paanikahäire
  • Foobia
  • Sotsiaalfoobia
  • Posttraumaatiline stressihäire

Miks tavaline ärevus areneb ärevushäireks?

Ärevushäire kujunemisel mängivad väga olulist rolli geenid. Väike erinevus meie hormoonides või neurotransmitterites võib väga palju mõjutada seda, kuidas me stressile reageerime. Ärevushäire kujunemisel mängib suurt rolli ka keskkond, kus viibime ja elustiil. Ilmselt kõige suurem ärevuse tekitaja on stress. Krooniline stress treenib aju ärevust tundma, et aju suudaks ette näha olukordi, mis võivad stressi tekitada.

Krooniline stress ja ärevus kahjustavad organismi

Väikesed stressi hormooni pursked saadavad kehale signaale, et see saaks valmistuda võitluseks või ära jooksmiseks. Kahjuks ei ole meie kehad loodud toime tulema lõpmatu paanikaga. Krooniliselt kõrge stressihormooni tase(eriti kortisooli tase) võib põhjustada tüsistusi, näiteks:

  • depressiooni
  • südamehaiguseid
  • seedeprobleeme
  • nõrgenenud immuunsüsteemi
  • väsimust
  • kehakaalu tõusu
  • peavalusid
  • lihaspingeid
  • endokannabinoidide tasakaalutust

Hea uudis on see, et kui tunned, et oled pidevalt stressis ja kannatad eelmainitud probleemide käes, siis tea, et tunneli lõpus paistab valgus ja õigete vahenditega on võimalik sümptomeid vähendada.

Stress kahjustab ka inimese aju keemiat

Lisaks organismi kahjustamisele, kahjustab stress ka inimese aju. Stressihormoonid annavad ajule signaali: “Keskendu, tunne vähem, ole valmis!”. Kui seda signaali aga kogu aeg edasi antakse, siis leiab aju ise viisi, kuidas end sellele signaalile häälestada. Teadlased avastavad endiselt muutusi, mis toimuvad kroonilisele stressile regeerimisel, kuid nad kaasavad selleks nii aju struktuuri kui ka keemia. Ühed aju osad muutuvad hüperaktiivseks ja teised samal ajal atrofeeruvad ja tõmbuvad kokku ning neurotransmitterid(serotoniin, dopamiin ja endokannabinoidid) ja nende retseptorid muutuvad. Isegi, kui vabaned stressist, siis need muutused võivad olla püsivad, k.a nendega kaasnevad negatiivsed mõjud kogu ülejäänud kehale. Kui see juhtub, siis võid vajada abi, et taastada aju tasakaal.

Kanep on ärevusvastane abivahend

Kui oled katsetanud kanepitoodetega, siis on sulle ilmselt tuttav, et inimesed reageerivad n-ö “pilves olekule” väga erinevalt. Filmides, kus tegelane kanepit suitsetab on tavaliselt kaks erinevat tulemust – tegelane, kas istub, lõõgastub ja naudib olukorda või muutub paranoiliseks ja närviliseks. Tuleb välja, et see ettearvamatus tuleneb peamiselt sellest, mis koguses on fütokannabinoide ja sünergistlikke terpeene. Liiga palju THC kanepit võib üle stimuleerida keha CB1 retseptoreid, samal ajal, kui THC mittepsühhotroopne sugulane kannabidiool(CBD) võib otse ja kaudselt võidelda vastu ärevusele, mida põhjustab liigne THC tarvitamine. Erinevatel kanepi tüvedel on erinevad molekulide kontsentratsioonid, mis on ka üks põhjustest, miks kanep ärevusvastase abivahendina inimestele erinevalt mõjub.

Tänu ravikanepi legaliseerimisele tehakse üha rohkem uuringuid CBD kohta ning üha rohkem leitakse uusi tootmisvõimalusi, mis võimaldab lihtsamini toota CBD-d ilma  THC-ta. See omakorda loob võimalusi toota tooteid, millel on kanepi positiivsed omadused ilma kultuurilise stigmata või ebameeldivate kõrvalnähtudega, mida traditsiooniliselt kanepiga seostatakse.

Tõendeid, et CBD aitab leevendada stressi ja ärevust

Peamiselt on uuringuid läbi viidud näriliste peal. Hiljutine ülevaade käsitleb

32 erinevat näriliste peal läbi viidud uuringut kus testiti CBD mõju ärevuse puhul ning ainult ühes uuringus ei täheldatud märkimisväärseid tulemusi. Inimeste peal uuringute tegemine on kulukas ja seaduste mõttes keeruline, mistõttu ei ole üllatus, et uuringuid, mis on inimeste peal läbi viidud, on väga vähe. Üldiselt on täheldatud kaht väga põnevat tulemust nii näriliste, kui ka inimeste peal läbi viidud uuringutes:

  • Uuringutes pandi katsealused stressirohkesse situatsiooni ning mõõdeti nende ärevus taset:
  • Üks viis ärevusest ülesaamiseks on õppimine, kuidas lasta lahti ärevuse ajendajatest. Eksperimentides treenitakse tihti katsealuseid ohutut seostama millegagi, mis haiget teeb ning siis mõõdetakse, kui kaua võtab aega, et katsealune enam ei kardaks seda ohutut ärevuse ajendajat. See on väga asjakohane inimestele, kes kannatavad post-traumaatilise stressihäire all.
    • Närilised: Närilised tarduvad hirmust, kui nad aimavad, et võivad saada elektrišoki. Kui närilistele aga manustatakse CBD-d, siis tõenäosus, et nad hirmust tarduvad on väiksem, isegi siis, kui CBD on n-ö oma mõju kaotanud.
    • Inimesed: Inimesed on samuti konditsioneeritud eeldama, et saavad elektrišoki, kui ilmneb mingigi nähtav vihje sellele. Nende inimeste organism reageeris šoki ilmingutele vähem, kes inhaleerisid katse ajal 32 mg CBD-d.

Kuidas CBD ärevuse vastu võitleb

Kannabidioolil on rohkem kui 65 sihtmärki inimese kehas, mis muudab keeruliseks teraapiliste omaduste allikate kindlakstegemise. Uuringud näitavad, et CBD võitleb ärevuse vastu stimuleerides neurotransmitterite süsteemi ja närvi regeneratsiooni. Tõendid:

  • Serotoniin: Enamus inimesi seostab serotoniini õnnetundega. Selle neurotransmitteri roll on aga tegelikult väga keeruline ja selle mõju sõltub sellest, kus see neurotransmitter asub ja mille külge ta end seob. Serotoniinil on vähemalt 14 erinevat retseptorit, kuid CBD seob end 5-HT1A külge, millel arvatakse olevat kõige tugevam mõju ärevushäiretele. Ärevusevastane ravim busipirone seob end samuti 5-HT1A külge, mis seletab, miks CBD näiteks rottide puhul stressirohkes situatsioonis ärevusvastaselt mõjub.
  • Endokannabinoidid: Organism toodab ka ise kannabinoide, mida kasutatakse kogu keha läbivas endokannabinoidide süsteemis. See süsteem võib kroonilise stressi puhul reguleerimata jääda. Kuid CBD võib aidata taastada tasakaalu endokannabinoidide süsteemis,  hoides ära CB1 retseptori ülemäärase stimuleerimise ja suurendades organismi loomulikku endokannabinoidide tootmist. Näriliste uuringud näitavad, et CBD leevendab obsessiiv-kompulsiivset häiret ja teisi rahutuks tegevaid situatsioone, mõjutades endokannabinoidide süsteemi, mis on seotud inimese võimega analüüsida ja unustada hirme.
  • Närvi regeneratsioon: Kuigi krooniline stress kahjustab neurone ning laseb isegi ajul kokku tõmbuda, siis hoolimata sellest on teatud aju osad võimelised regenereerima. Kogu elu vältel moodustub ajus juurde uusi neurone, loome uusi ühendusi ja aju kasvab pidevalt, ning CBD tõhustab seda protsessi. See tähendab, et CBD võib aidata tasakaalustada ajukahjustusi, mis on põhjustatud kroonilise stressi poolt. Mitmed uuringud on näidanud, et CBD stimuleerib närvi regeneratsiooni eriti hipokampuses. CBD võime vähendada ärevust hiirtel, kes kannatavad kroonilise stressi käes tuleneb CBD võimest stimuleerida uute neuronite kasvu.

Integreeritud ravi stressi ja ärevuse vastu

Nii paljude erinevate stressitekitajate tõttu vajavad inimesed tihtipeale rohkem holistilist lähenemist, et ärevusest vabaneda. Isegi tavameditsiini arstid on hakanud soovitama, et inimesed peaksid traditsioonilise psühhoteraapia ja farmatseutilise ravi ühendama rahustavate tehnikatega nagu jooga ja meditatsioon.

Kui krooniline stress ja ärevus on aju juba kahjustanud, siis võtab see aega ja tööd, et aju jälle tasakaalu saada. On võimalik muuta oma mõttemustreid, kuid muutusteni jõuad kiiremini, kui aitad aktiivselt ajul kasvada ja uusi neurone kasvatada.

Kui oled otsustanud CBD-d tarvitada, siis on hea teada, et see toimib kõige paremini, kui tarvitad seda osana terviklikust ärevuse vastasest taastusravist. Julgustame enne tarvitama hakkamist pidada nõu ka oma arstiga, eriti, kui tarvitad juba mingeid retseptiravimeid.

Allikas: http://enesetunne.ee/noor/arevushaire/mis-on-arevushaire/

https://www.foriawellness.com/blogs/learn/how-cbd-oil-vape-helps-stress-anxiety

 

Kommenteeri

14 − 9 =